Viimsed maasikad

Viimased kodumaised maasikad vaatasid turul anuvalt otsa - võta meid, ega sa ei tea, millal jälle saad. Kui kenasti palutakse, pole südant vastu panna, nii nad koju toodigi. Mõtlesin seda peotäit kodumaise väärisjuustuga kergitada, aga polnud teist käespärast ja sai läbi aetud vähe laiatarbelisema kraamiga - Bleu d`Auvergne´ga. Nimetet juust tuleb Prantsusmaalt Auvergne´i piirkonnast ja minu harimata maitse jaoks on ta üsna Roquefort´i lähedane. Auvergne´iga on mul aga hetkel omad jutud - tegemist on ühe mõnusalt turistimarsruutidelt kõrvale jääva kandiga, kus toit säärane rabe ja rohmakas, ühesõnaga oluline eeldus järgmiseks reisisihiks on täidetud. Keda see kant huvitama hakkas, siis tõhusat lugemist pakub näiteks Graham Robb´i Prantsusmaa avastamine. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kõnelda.

Et siis maasikad, sinihallitusjuust ja kreeka pähkel. Pääle mesi ja must pipar, kõrvale viimsed nopped lavendlipõõsast. Klaasike dessertveini ja sirtsude sirinat. Järgmise maasikahooajani on aga äraütlemata mitmeid musti kuid...