Aga kuna tervis minu vastu kätt tõstis, õigemini kõrist kägistas, on mul praegu sunniviisiline kodune režiim. Ja kodune režiim on hoolimata rohtudest ja kõrvalmõjudest päris mõnus. Õhtul vara voodi, hommikuhakul üles. Istun uduse koidu ajal kahes pleedis rõdul ja kuulan. Musträhn hüüab. Linnuraamatud kirjutavad, et musträhn peidab end suurtes metsalaamades. Kui nii, siis on me majatagune mets jah üks suur laam. Niisiis musträhn hüüab ja hõikab, udu hajub ja algab selline päev, kus kell kaheksa ei võrdu töölaua taha istumisega. Ju siis oli seda vaja. Ja mina olen õnnelik.
Õnnelik nii lihtsate asjade pärast nagu vaikne hommik, kus üks lapsuke on oma asjad kodus kokku ja Tartus lahti pakkinud, teine aga nohiseb oma värskelt remondit plikatoas. Ja kallim annab lõhnava musu, et tööle sõita. Ning vaim on vaba, nii vaba, et kipub lausa lehvitama. Ja lehvitabki.
Kui ihu on tööst ära kurnat, nõuab hing roogi nagu lihtsa elu Liina lestad. Või kui oled oma kere seenemetsas ära väntsutanud, on ainus isu pilvikusoust ja kartul. Aga kui oled terve päeva puulatvu vahtinud ja päikesel end soojendada lasknud, küsib meel juba enamat. Või mis enamat, kui sul on veinikapis kogemata poolik pudel Sauternes´i ja külmas kõhutäis kammkarpe. Ja ise satud lappama tallinlaste uue pean-kohe-sinna-minema restorani Salt toidupilte. Ühel neist piltidest on kammkarbid porgandikreemil ja sul käib krõps. Krõps just porgandikreemi pärast. Ja vaim lehvitab sind joonelt kööki.
Paned porgandid keema ja keedad. Keedad pool tundi. Keedad veel. Ei midagi. Püreerid, tulemuseks on saepuru maitsvas leemes. Ja siis aitab vaim - nagu siil Kalevipoega - sind hädast välja: jäta saepuru, kasuta vedelikku. Ning tulemuseks on porgandise hollandi kastmega kammkarbid.
Kaste:
2 porgandit
kolmandik sellerivart
2 väikest šalottsibulat
2 spl tomatipastat
võid, piiramatu kogus
dessertveini, määramatu kogus
soola
2 munakollast
veel võid
Koori ja viiluta porgandid, sibul ja sellerivars. Passeeri sibulat ja sellerit väikses võis, lisa porgandiviilud. Kalla peale nii palju dessertveini, et see kataks kraami. Mina plaanisin küll tavalist kuiva valget veini kasutada, aga kuna ühtki prostat polnud käepärast ja lahtine Sauternes oli kohe-kohe käest minemas, läks käiku see. Ja hea oligi, sest tavalise kuiva valge veiniga jääb tulemus tasakaalustamatult hapu. (kui sa just pead, siis timmi valget veini suhkru või meega).
Lisa köögiviljale ja veinile supilusikas võid ja kaks tomatipastat, seda tihkemat sorti. Kata kaanega ja lase keeda vast 40 minutit. Püreeri porgandisaadus ja pigista sellest kogu vedelik välja. Porgandipuru anna kanadele, kui sul neid on. Ilmselt tänavad nad sind joobnud kaagutamisega.
Kui tundub, et porgandikeedust on alla 200 ml, siis pane porgandipuru uuesti keedupotti, lisa 1 dl dessertveini ja 1 dl keevat vett ning hauta veel umbes 15 minutit, et maitse kätte saada.
Kui sulle tundub, et kogu protsess on segane ja aeganõudev, siis mõtle nii: panen plaadi mängima ja porknad keema, vahel vahin neid ja lisan vedelikku kui vaja. Kogu moos.
Nii. Nüüd, kui sul on umbes 2 dl magus-muskaadiselt maitsvat porgandikeedust, pane pliidile pooleldi veega täidet pott, mille sisse istub hää ümar kauss. Löö kaussi kaks munakollast (kui sa oled varem hollandi kastet teinud, siis pole mõtet edasi lugeda). Lisa veerand porgandivedelikust ja asu kloppima. Lisa aeg-ajalt vedelikku juurde. Hää on, kui sul on kraanikaussi pandud üks suur kauss jääveega, et kui tunne läheb äkiliseks, saad kastet kiirelt maha jahutada.
Niisiis klopi erksalt munakollasevaht porgandiga kokku, lõpliku tulemuseni läheb vast 10-12 minutit. Lisa 75 g külmi väikeseid võikuubikuid ja vehi edasi, kuni kaste omandab säärase ilme, mida sa muidu noist ülevarustatud restoraniköökidest hollandaise´i nime all väljumas näed. (Need sunnikud teevad ju kogu töö thermomixiga ära, aga ma küsin: kuhu jääb vana hea randmetöö ja kõhutunne?)
Hää on, kui sul on kaaslane, kes samal ajal kammkarpe praeb. Kui ei, siis tõsta kaste hetkeks kõrvale, sulata pannil või, kuumuta selles peotäis salveilehti. Tõsta need köögipaberile võist nõrguma ja lisa pannile kammkarbid. Prae kiirelt mõlemalt poolt, maitsesta soola ja musta pipraga. Valge pipar oleks elegantsem, aga näh, polnud käepärast.
* enesega rahul ole kasvõi seepärast, et põdesid mintu päeva valehäbi, kuna julgesid eelmine kord üles riputada midagi nii prostat nagu seenesoust, mis sest, et uhke Stroganovi nimega ehit. Või siis seepärast, et asjaolude kokkusattumisel ja omasoodu edenenemisel sai porgandikreemist, mis olude sunnil munakollasega tihendet, säärane kaste, mida kinnisilmi mekkides võiks kahtlustada ohtras koguses kokkukeedet vähisõrgade või lausa homaarikoorikutega maitsestamises. Tõsijutt: porgand + tomatipasta + dessertvein = võltsvähikaste :-) Kes kahtleb, proovigu ise - kastmel on ehe vähjamaitse, värvist rääkimata!
5 kommentaari:
oo, rovvale on kodusolek v hästi mõjunud, kui nii sobib öelda. kas koogikese ja korvikesega külla on kah lubatud tulla?;)
Ma arvan, et sa ei jõua enam tulla, ma kohe juba tööle tagasi minemas :-)
Aga sa pole ju veel meie kohvikus käinud.
Assa, nüüd pean ma küll KOHE plaadi mängima ja porgandid keema panema,
Aga palun :-)
Kui su sauternes´i poolik on otsa saanud, siis minult saad lisa. Ergast randmetööd!
Assa, see porgandikreem tuhmistas nüüd isegi kammkarbid ja sunnib tõenäoliselt mind lähipäevil oma kõhutunnet ja randmerammu testima. Ilus, Liina, ilus!
Postita kommentaar