Metsagurmee: kogritsad

Seda, et ma metsas elan, rõhutan ma sama tihti, kui kuulajad vastu väidavad, et Pirita jõe kallastel ilutsevad salud on päris metsast ikka kaugel. Aga mis teeb metsast päris metsa? Karud? Olemas! Mustikad? kah olemas! Seened - tuleb välja, et isegi need on me maja taga metsasalus kasvamas. 

Mingeid kahtlase söömisväärtusega seeni olen sügiseti me metsades märganud küll, aga et keset kevadet kogritsatele komistada saaks, poleks uskunud. Enne jalutab me majade tagant läbi metsaott, kui et kogritsad, need kuldaväärt seened samba ja kuluheina vahel kasvada võiksid. Aga karu tuli, tegi tervele linnaosale uut ja vana ja läks metsa tagasi. Nüüd on siis kogritsate kord urbaniseerunud umbusklikel seljad prügiseks teha. 

Ega ma neid ise leidnud olekski, liiga lähedal on nende kasvukoht, et olla tõsi. Aga hää naabrimees, keda ma siinkohal nimepidi nimetama ei hakka, vihjates vaid, et tema hoolitses veel viimse ajani Sfääriliste toidunaudingute eest ja praegu kahe väljakutse vahel ka kodumetsas kondamiseks aega leiab, viis mind selle ilmaimega kurssi. Seisime kahekesi tema maja väravas, mina suu ammuli kuulamas ja tema kätega metsa poole vehkimas, et jajah, siinsamas üle tee seal raja ääres nood seened teda tabasidki. Või tabas tema seeni, võta sa nüüd kinni. 

Ma ei ole veel seenele jõudnud, plaanisin küll naabrimehe juhatuse järgi minna, aga näh, nagu ikka, aega napib. Küll ma lähen, homme või ülehomme, või millal mul siin mõni vaba õhtu peaks tekkima. Aga isu äratamiseks panen üles eelmise aasta kogritsasaagi retsepti. 

Tookord läks nii hästi, et ühel ja samal päeval sattusin turul nii kogritsatele kui vasikamaksale. Isegi Nopri koort, seda koorte koorekihti oli. Mis seal ikka pikalt peenutseda, parim tooraine armastab lihtsat lähenemist. 

Konjakiga leegitatud vasikamaks koorese kogritsakastmega kahele

Pool kilo vasikamaksa (kui vasikamaksa müügil näed, ära kaks korda mõtle! Ära üldse mõtle, osta kohe!

Praadimiseks võid, maitsestamiseks soola-musta pipart, leegitamiseks konjakit või brändit, soovi korral paar lonksu portveini

Pool kilo kogritsaid, spl taluvõid, tops Nopri talu rõõska koort, soola-pipart, pisut tüümiani

Alusta kogritsatest: eemalda seenejalad, pese seened hoolikalt külma vee all läbi, et eemaldada uuretest liiv ja metsapuru. Kupata seeni viies vees ilma kaaneta potis, kuni enam vahtu ei teki, loputa voolava vee all ja suru käte vahel kuivaks.

Sulata pannil veidi võid ja prae seened koos näpuotsatäie värske tüümianiga läbi. Maitsesta soola-pipraga, lisa rõõsk koor ja lase vaikselt keetes kastmel pakseneda.

Samal ajal lõika vasikamaks 2-3cm viiludeks, eemalda võimalikud soonekesed, sulata pannil või ja prae maks kiirelt kahelt poolt. Vaata, et su pliidi ümber ja kohal ei ole midagi kergesti süttivat! Pane tikk valmis, kalla pannile soru konjakit ja läida tuli. Konjakiga leegitamine annab maksale eriliselt toreda meki, kui võimalik, ära seda etappi vahele jäta! Nuusi panni kohal seda hõngu, mis peale alkoholi põlemist maksa ümber jääb ja sa saad aru. Maitsesta maksaviile mõlemalt poolt soola-pipraga. Nüüd võid soovi korral lisada paar lonksu portveini ning lasta maksal väiksemal tulel paar minutit haududa. Üle praadida vasikamaksa ei tasu, maks peab jääma seest õrnalt roosa ja hõrk.

Tõsta maksaviilud soojendatud taldrikule , lisa koorene kogritsakaste ja naudi kaaslastega, kes kogritsa peale fuih ja roosa maksa peale uih ei ütle!
/retsepti tegin läinud aasta mais Postimehe Arterile, tekst muutmata kujul sealt kopitud, pilt niisamuti/