Taigen:
1dl rukkijahu
50g riivitud parmesani
125g külma taluvõid
2 spl külma vett
0,5tl soola
Täidis:
Peotäis praeliha tükeldatult (veel parem - rebitult)
Peotäis kõrvitsakuubikuid
Paar punasibulat
1 dl veinikastet, kokkukeedetud praeleent või
balsamico-glasuuri
Värsket koriandrit
Soola, musta pipart
Oliivõli kõrvitsa praadimiseks
Sega kokku jahud, juust ja sool, näpi juurde külmad
võikuubikud, lisa külm vesi ja mätsi taigen palliks. Pane külmkappi tunniks
tahenema.
Rebi praeliha tükid väiksemaks, passeeri kõrvits pannil
oliivõlis ja maitsesta soolaga. Viiluta punane sibul pikkupidi sektoriteks.
Suru taigen 28cm vormi põhja ja eelküpseta 175kraadises
ahjus. Tõsta põhjale segamini kõrvits, sibul ja praeliha, nirista peale veinikaste, praeleemeke (aga siis ikka säärane, mis kokkukeetmise järel paks ja veniv) või mis kõige lihtsam - balsamico-glasuur, see plastikpudelis, mida nüüd juba igast super-hüpermarketist saab. Küpseta ahjus, kuni kõrvits ja sibul kergelt pealt
pruunistunud. Lase veidi jahtuda ja puista peale värske koriander.
PS. Olgu ääremärkusena mainitud, et kõikvõimas perenaene suutis ise pirukatainast kokku mätsides keskenduda kõigele muule peale koostisosade. Seda, et tainast vesi välja jäi, selgus siis, kui valminud pirukas serveerimisel purukoogiks muteerus. Tainas!, mõtles proua. Tainapea, mõtles tainas.
PS. Olgu ääremärkusena mainitud, et kõikvõimas perenaene suutis ise pirukatainast kokku mätsides keskenduda kõigele muule peale koostisosade. Seda, et tainast vesi välja jäi, selgus siis, kui valminud pirukas serveerimisel purukoogiks muteerus. Tainas!, mõtles proua. Tainapea, mõtles tainas.
1 kommentaari:
Miks see küll nii tuttav ette tuleb? Minu perenaisel, Merritil, pean silmas. Ikka mõne roa valmimise selgub, et sool panemata, või lisamata jne., jne. Kui aga armastusega tehtud, ei karju valmisolend hamba all. On ju nii?
Postitage kommentaar