Ja mida tean ma toitumistrendidest, mina, kes ma hea meelega liigun kulinaarsel ajateljel pigem vähisammul ja vastuvoolu.
Enne kui trendide kallale asuda, on mul hinge peal hulk ohkeid ja oigeid. Järgnev ei ole mõeldud arrogantse targutamisena, mida ta muidugi niikuinii on.
- Jätke mahe, võtke muhe! Loodetavasti toob uus aasta rohkem tervet mõistust tunda ära väärt toidukraam, ilma et sel mahe-öka-bio märgistust pealt otsima peaks. Minge turule, vaadake müüjale sügavalt silma ja kui ta silm ei pilgu, ostke ära.
- Võtke eesmärgiks saada sügisel tuttavaks kasvõi ühe uue seenega, mida te eelmine kord metsas korvi panna ei usaldanud. Kohelge teda respekti ja hea retseptiga. Äratundmiseks ostke paar korralikku seeneraamatut - jah, just paar, sest kaht raamatut paralleelselt lapates on seent kindlam määrata, kui ühele lootma jäädes.
- Lõpetage kiljumine ja õppige kala puhastama. Õrn naisuke võite olla õhtul diivanil, mitte lõunal köögis.
- Veisefilee on vaimuvaestele. Pähklitükk ja antrekoot on söögisõpradele. (Sama on kanarind vs kintsuliha, seasisefilee vs kõhutükk).
- Ma ei usu ühtki taimetoitlast, kes räägib kalkvelsilmi loomakestest, kes peavad andma oma elu. Olge lahked ja andke siis siia ka oma käekotid, püksirihmad ja saapakesed. Küll aga aktsepteerin ma igaüht, kes ei söö liha, kuna see teeb ta enesetunde kehvaks. Tänapäeva inimesed on koopameestest mitu sammu edasi arenenud ja täiesti võimalik, et ühe päev läbi kontoris istuva inimese soolestik jääb korraliku biifsteegi seedimisega hätta. Tema otsus, seni kuni ta oma maailmavaadet oma laste peal katsetama ei asu või seda igale lauanaabrile peale pressima ei hakka, mis viib meid järgmise punktini:
- Mitte kedagi ei huvita, mida te ei söö. Õhtusöögi-saatest on küll väga lõbus vaadata kõiki neid, kes teatavad, et nad ei söö liha-kala-seeni-juustu-sibulat-küüslauku-vahukoort jne. Kui aga selline inimene oma kulinaarsete huvide deklaratsiooni teie söögilauas teeb, tahaks talle lehmasaba suhu toppida. Ületage ennast ja proovige, äkki on küüslauk vahepeal maitsema hakanud. Või vähemalt hoidke oma eripära endale.
- Tehke oma köögikappides inventuur ja visake välja kõik, mida viimase aasta jooksul ei kasutanud: õunasüdame eemaldajad, jäätisekulbid, avokaadolõikurid, küpsisepritsid ja muu jama. Kõik, mida te vajate, on nuga, kahvel ja lusikas. Ning õiged võtted. Või siiski - ärge visake ära, andke need mõnele noorele perenaisele. Parem las õpib teie vigadest, kui oma rahakotist.
- Sama lugu on köögimasinatega. Jaa, ma tean, kui ahvatlev on mõte omada jäätisemasinat, leivaküpsetit, munakeetjat ja jogurtivalmistajat. Ja kui ise osta ei raatsi, anuda neid jõuluks või sünnipäevaks. Kõik, mida te vajate, on paar roostevaba potti, mõned keraamilised kausid ja vaba aeg. Ja jõuludeks uus diadeem.
- Naudite head veini hea toidu juurde? Ilus. Nüüd vaadake oma veiniklaaside varud üle ja soetage mõned erinevad paarid korralikke veiniklaase - paar kitseneva suuga ja paar avarama suuga. Proovige neist üht ja sama veini ja kogege erinevust. Miks paar, mitte kohe pool tosinat? Einoh, andke minna, kui teil rahakott puuga seljas on. Kui ei ole, alustage pigem paarist korralikust, kui kuuest suvalisest.
- Kui teile tundub, et te teate juba kõike veinidest, võtke ette dessert- ja kangestatud veinid. Jah, Eestis on haledalt kesine valik, aga midagi ikka leiab. Passitod, Vin Santod, igasugused Muscat´d, Reciotod, sherrid ja portveinid. Likööridest rääkimata. Õigesti valitud klaasike magusat on täisealiseks saanud söögisõbrale toredam söögilõpetus kui mannavaht ja leivasupp. Mitte et neil midagi häda oleks.
- Tuletage meelde ja otsige üles sõber, kes oskab prantsuse/itaalia/hispaania keelt. Tehke talle üks mõnus õhtusöök ja laske tal end õpetada ütlema chateau, foie gras, rillette, chianti, bruschetta, gnocchi, paella ja tortilla. See ei ole snobism, see on kulinaarne keeleoskus.
- Ärge kartke lolle küsimusi, kartke targutavaid vastuseid. Uskuge, ma tean, mida tähendab targutamine.
- Ärge arvake, et toidublogijad teavad teist rohkem. Nad lihtsalt räägivad ja kirjutavad teist rohkem.
- Ja last but not least: ärge võtke elu, toitu ja siinkirjutatut liiga tõsiselt.
37 kommentaari:
talumatult targad targutused :)
lihtsalt suurepäraselt targutatud! kahe käega targutuste poolt.
Mina tänan nii kokkuvõtliku ja eluterve targutuse eest. See blogijate koht (räägivad ja targutavad rohkem kui teised) meeldis mulle ka. Täpselt nii ongi, kuigi Liina jutte lugedes tuleb ikka vahel tunne peale küll, et mõni blogija (olgu ta või peastpehme) teab ikka natuke rohkem ka :)
Väga kokkuvõtlik lugemine, nauditav nagu alati:)
Mingi tordipritside ja jäätisekulpide järelturg võiks siis olla. Kas müügiks või vahetamiseks. Või on mõni foorum, kus see juba olemas?
Tead, Tuuli, selle blogijate teadmise koha peal ma korra kõhklesin, peljates kõiki ühte patta panna. Sest ilmselgelt on blogardite hulgas paar kuldaju, kes oma põhjalikkuse ja süvenemis- ning analüüsivõimega on profid profaanide hulgas. Aga kuna ma neid nii hästi tunnen, olin kindel, et te, st nad, ei pane suurt üldistust pahaks :-P
Aga eks elus olegi nii, et kõik teevad, aga mõned ka räägivad sellest, mida nad teevad. Ja üks tarkpea targutab kõige selle taustal, et ka sõna sekka öelda, mis sest, et ta ei ole isegi üritanud teha makroone või barankasid või fudge´i.
Kaur, sinu teemaalgatus on geniaalne! Ükskord tuleks ära teha korralik köögikola täika! Ma kraamiks küll oma sahtlid tühjaks ja annaks vaat et ilma rahata kogu kilakola ära. Või mis?
Ähh. No kuidas sõnastada sõnastamatut, ilma et sellega inimesi tahtmatult ei solvaks. Ma tahtsin eelmises kommentaaris öelda, et blogijad on lihtsalt täiesti tavalised inimesed, kes teevad süüa nagu enamus, kuid armastavad sellest lihtsalt pühendumusega kirjutada. Et nende ees ei pea tundma aukartust, kuna nemad tegid oma supist pildi, aga keegi teine, kes sama hästi kokkab, ei teinud.
Kirjutamine on eneseväljendus ja soov jagada. Natuke on selles ka edevust, tunnustusvajadust ja esinemisvajadust ilmtingimata oma arvamus välja öelda. Aga kõige põhiline on see, et blogimine sai mingil ajahetkel moevärgiks kus pea kõik inimesed katsetasid blogida- mõned jäid pidama sellele ja blogimine kasvaski hobiks. Minu arvates on see tore. Seetõttu teen ettepaneku staarblogijatele, et kui ilmub uus hobiblogija Ceasari salati ja tomati bruschettadega pilti, siis ärme ole üleolevad :)
Hea lugu, kahju et sul ei saa Like' i panna, alati pole aega kommenteerida.
Kristel
P.S. Need, kes mind tunnevad saavad aru, et mu kommentaar oli eneseirooniline :)
Kristel
Igasuguse üleolevuse alge puhul piisab meil teha tagasivaade oma blogide algusesse ja põhjalikult punastada :-P
Kusjuures egas tomatibruskettadel ja tseesari salatil pole ju häda midagi.
Liina. Ma soovin, et sa oleksin nende punktide ette pannud järjekorranumbrid, siis oleks palju lihtsam viidata :D aga... suur tahe sundis näpuga järge ajama ja lugesin ära.
Eriline äratundmisrõõm vaatas läbi muigel suu mulle vastu ülevalt 3., 6. ja alt 3. ja 2. punktis. Öeldakse, et: "Be the change you want to see in the world." Esimese 3 osas võin õnneks südamerahuga õhtuti magama minna. See viimane, alt teine mõte on ka minu meelel ja keelel old.
Hea kokkuvõte, Liina! Rabavalt tabav sõnastus taaskord. Tänud sulle.
Väga hästi öeldud;)
ülevalt nr. 3 on väga tüütu kohtuda.
On suur rõõm teada, et terve mõistusega mutte ka veel on. Enamus punktidele kirjutan kahe käega alla ja eks jõudu mööda ka järgida:)
Geniaalne, nagu alati, aga numeratsioon oleks ära kulunud küll, oleks parem järge pidada, kas ja kustmaalt arengut on märgata ;))
Puhas kuld, Liina!
"Olge lahked ja andke siis siia ka oma käekotid, püksirihmad ja saapakesed."
- Oot, aga enamus veganitest taimetoitlastest ongi seda ju teinud? Ma ei tea ühtegi taimetoitlast, kes nahast kingi, püksirihma, rahakotti vms kasutaks. Suht rõve oleks ju surnud loomakorjust endaga kaasas kanda.
Muhe tekst, ainult ühest asjast ei saa aru - kuidas küll liköörid kangestatud veinide alla liigituvad?
väga eluterve jutt. meeldis
Lgp Anonüüm! Teie võite liköörid ja muud magusad napsud muidugi rahumeeli vahele jätta, sest teie digestiiviks on tähenärimine, antud juhul mitte alkohoolsete jookide, vaid sõnaseadmise teemal. Jääbki meile rohkem neid dessert- ja kangestatud veine NING likööre.
Ja kui järgmine kord vabariigi esitargutajaga rinda pista tahate, vali mõni teema, milles end tugevamalt tunnete :-D
Austusega,
seeniorninatark Liina
kõigi 10 küünega poolt kõigele eelnimetatule. Ise pean ennast kokku võtma molluskite puhastamise osas, just kirjutasin oma risotto nero postituses, et seepiatint tuli pakist võtta, kuna see seepia lahkamise jutt tundus hirmuäratav. Ja teine on veiniklaasid... kahjuks on Sul jumala õigus - mul on hea port kapis ja no ei saa seda õigesti nautida, sest kõik klaasid, mis kodus on, on läbi proovitud ja mitte ükski ei mõju joogile hästi! Aga ma luban end kokku võtta :) Head 2012!
ohhh, ja kuidas ma unustasin takka kiita selle avokaadolõikajate ja munakeedumasinate jutule!!! Hämmastav, mida inimestel kappides leidub. Sellest patust olen aga ise prii :)
Juc, sind on ilmselt kolimine palju aidanud, aga ma ei usu, et sa päris prii oleksid - mäletan hästi, kui sa enne ümberilmareisile minekut korterit üürile pakkudes köögi sisu loetlesid. Nii et ka sina, Brutus :-P
Aga jah, eks meil kõigil ole see tuur üle käinud ja mõned asjad on ju ka päriselt vahvad ja vajalikud. Ma näiteks võtan siiamaani hoogu, et cannelevorme osta, mulle need lihtsalt maitsevad nii väga! Kuigi küllap need vormidki peale esimesi tuhinaid kusagil kapis endale pesa teevad.
Lisaks sellele, et neid peeneid kokandustermineid hääldada võiks osata, oleks tore kui neid ka kirjutada osataks: näiteks château
Õige märkus! Aga ikka jõukohases järjestuses: esmalt õpime oma nime kirjutama, et anonüümsena esinema ei peaks, seejärel asume tsirkumflekside kallale.
Ei ole need nii peened kokandusterminid midagi, täiesti igapäevased.
Vahva lugemine, ma kirjutan viimasele punktile kahel käel alla :)
Rääkides hääldustest, siis ma olen siin võõras keelekeskkonnas üsna tolerantseks muutunud pisikeste hääldusvigade suhtes, sest saan ise kogu aeg aru kui valesti ma ikka mõnd asja ütlen, kui belglased oma kulmud jälle pealaele kokku tõmbavad.
Küll aga on kohutav kui avalikus reklaamtekstis hommikust õhtuni nii teles kui raadios leierdatakse vale hääldust nt Cirque du soleil hääldusega [söörk…] … no ei ole noh. Ka restoranide menüüdes võiks crème brûlée kirjapilt õige olla, mis tihtilugu soovida jätab. Blogimisel aga…kas on nüüd baguette või kogemata baquette hoopis, no asi sellega, ma ei oska eesti keeleski kõike korrektselt kirjutada :)
Ah ega see ei olegi mingi kanooniline käsulaud. See rohkem uude aastasse vaatav kulinaarne lubadustik (on selline sõna ikka olemas või :-)?) - et mida uut ära teha või õppida.
"Mida te ei söö" punkti juures ma teeksin siiski selle erandi, et mõnedel on mõnikord päriselt toiduallergiad. Mul ühe tuttava sõbrad ka mõtlesid, et ta lihtsalt räägib, et ta pähkleid ei söö. Kui tegelane haiglasse viidi pärast esimest ampsu, siis nad said aru küll, et valesti...
Muuhulgas, ma olen arvastanud, et toiduallergiatega inimesele vahepeal süüa teha on huvitav. Minu põnevaim kogemus on pakkuda õhtusööki inimestele kelle mittesöömise nimekirjas on: pähklid, koorikloomad, munad, herned, seened, punane liha, kana, part, piim ja piimatooted
Tuli välja küll, ise olen rahul.
Ja muidugi, laskusin toidumeenutustesse ja unustasin ütelda, et mõned spetsiifilised köögiriistad tegelikult on mugavad ja kiirendavad oluliselt tegevust. Minul on kaks: oliivikivide-eemaldaja (kirsikivisid saab sellega ka edukalt nokkida) ja kastaninuga (no see, millega kastanikooresse pragu saab).
Mikseri ja kohviveski vajalikkusest ilmselt pole tarvis rääkida, läheb tähenärimiseks ja targutamiseks.
Muide, mis snobismis häda on? Kõigi maade toidusnoobid, ühinegem!
Oudekki, meist saavad Kõigi Maade Toidusnoobide Ühenduse asutajaliikmed :-)
Einoh loomulikult, kohviveski ja mikser on elementaarsed, niisamuti kui korralik blender või vähemalt sausegur.
Ja mis toiduallergiatesse puutub, siis päris kindlasti peab neid mainima. Küll aga on jube tüütu kuulata mingeid toidubeibesid teadustamas, et seened on fuih ja vähegi roosa liha on väkk ja tegelikult nad üldse valget saia ei söö. No ärgu söögu, keegi ei sunni, aga kogu elu ei tiirle nende eelistuste ümber.
Mul on üks väga lähedane ja armas sõbranna, kellega oleme aastaid koos õhtusööke pidanud ja tema puhul on väga vaevaliselt aja jooksul välja imbunud, et tegelikult ei naudi ta eriti juustu, oliive ja koriandrit - ta suudab lauas hakkama saada ka ilma kõvahäälsete statementideta. Sümpaatne.
Teie blogi oli üks sümpaatsemaid üldse. Kahjuks olete ka teie nakatunud ülima enesekindluse pisikust, mis sunnib pidevalt olema lollide maailma kõige targem. See on muutnud võimatuks ka saate jälgimise. Soovin teile head paranemist ja jään tervenemiseni nii blogi kui telesaate suhtes eemaltvaatajaks.
Lugupidamisega,
Karin
Oi, mulle meeldivad hea huumorimeelega isikud, Karin, need sõnad olid hästi seatud!
Aga ma kardan väga, et sellest haigusest mina mitte ei parane, sest paranemiseks on haige enda tahet vaja, kui aga haigeke ise kangesti rahul on, ei anna ka haigus alla. Õnneks kaasnevad selle haigusega ka meeldivad kõrvalnähud nagu arenenud enesekriitikavõime, üleelusuurune huumorimeel ja igapäevane rahulolu oma elu ja oluga. Põhjamaiselt tagasihoidlikus Eestis on seda muidugi väga valus kõrvalt vaadata, sest "ära sina jumala eest ütle, mida sina mõtled ja ära sa kuidagi end vähegi väärtuslikuks pea, see on see kõige hullem surmapatt!"
Saade las olla nagu ta on, see ei olegi korralikele inimestele mõeldud :-P
Pea püsti, Karin!
Sel juhul päris korralik mittekorralikele inimestele mõeldud kokasaade. Hetkel Maarjamaa ainus vaadatav. Targutusteradest on kindlasti väga paljudele kasu - kellele hariv ja humoorikas, kellele aga pimedaid talveõhtuid sisustav vingumise ja tähenärimise allikas. Blogi otsa sattusin täiesti kogemata. Otsisin tegelikult mingisugust kontakti, et öelda midagi väga lihtsat: Saates on väga head retseptid hästi positiivselt esitatud. Jätka samas vaimus ja mõtle ka kindlasti paberkandja avaldamisele. Tubli oled!
Jeesus, mis mu ühes lemmikblogis juhtunud on vahepeal.. Rahvast voorib sisse-välja, hullem kui delfi kommentaarium. Ära tee väljagi, me ju ikka tahame teada edaspidigi, kuidas head süüa teha ja lisaks hindame head sulejooksu sellest veel rohkemgi!!
Ah äi ole hullu midagi :-) Mulle liiklus ja arvamuste mitmekesisus meeldib. Isegi kui ma vastu nähvan. Aga arrogants on minu eripära, isegi kui see kõigile ei meeldi.
Nii et world peace :-)!
Hmm, kui mulle ikka vahukoor niivõrd ei maitse, et ma seda ilma öökimata süüa ei saa, siis seda vast võib ikka öelda. Või siis seda, et ma saia ei söö... Või sealiha...
Aga muidugi võiks neid asju mainida vaid siis, kui on põhjust. Niisama targutada, see võib tõesti närvi ajada.
Samas, kui on õhtusöögile juba tuldud, siis parem süüa või eelnevalt teada anda, mida sa ei söö.
Postitage kommentaar