Kuidas tükeldada küülikut?

Kogu selle jutuvada vahele, mis siin blogis õilmitseb, oleks õiglane vahel harva ka midagi asjalikku poetada. Nagu näiteks õpetus küüliku tükeldamisest. Oma üllatuseks olen ma avastanud, et a) küüliku tükeldamine on sama lihtne kui plastiliinist lumememme valmistamine ja b) inimesed ei ole selle ilmse tõega tuttavad, sest miks muidu paluvad nad turul lihamehel vaene loomake kirvega kolmeks lüüa. Ma olen kuulnud, et kirvega püütakse kurge, aga no küüliku tükeldamine - selleks piisab ühest keskmiselt teravast kööginoastki. Õiged võtted on ka muidugi abiks.

1. Aseta küülik enda ette nii, et tagajalad jääks vasakule (eeldusel, et oled paremakäeline). Mudi tagumist koiba nii, et tunned koivanuki ja kere vahelist tühikut. Suru nuga sinna vahele ja lõika sisse, kuni jõuad koiba ja puusa ühendava liigeseni, suru ja kaksa koib küljest. Teha on lihtsam kui kirjutada. 

2. tee sama liigutus ka teise koivaga. Nüüd oled sa juba kogenum, eks. 

3. pane tagakoivad tallele, st kõrvale, ühesõnaga tõsta eemale. Asu kere kallale. Leia noaga selgroolülide ühenduskohad ja lõika neist läbi. Lõika nii, kuni saad kerest kolm kena ühesuurust juppi. Kui soovid, eemalda kõhuääred. 

4. Nüüd on sinu ees kaks tagakoiba, kolm keretükki, või ütleme siis sadulat, mille sees kaunid sisefileed, ja rindmik koos kahe esikoivaga. Kui soovid, võid rindmiku ka poolitada, siis on pärast lihtsam serveerida.

5. Küüliku kõhuõõnes olevat rasva ei tasu ära visata, lisa see oma küülikupajale või -praele, sest loom ise on üsna rasvavaene ja lahjake.

Õnnitlen! Kui küülik selle protsessi käigus laualt plehku ei pannud, oled poolel teel maitsva õhtusöögi poole. Nüüd vaata ise, kuidas edasi hakkama saad :-) Kui omal nupp ei noki (minul näiteks nokib vahelduva eduga), siis leiad siit erinevaid küülikuretsepte. Hääd küülikujõulu ja jõuluküülikut!

Pildid on Postimehe fotograafi Liis Treimanni tegu. Käed, nuga ja küülik on minu jagu.