Vahel läheb jah kohe nii hästi, et sinu juurde tuleb nõutu näoga pardisuitsutaja ja ütleb, et tema tõesti ei tea enam, mida kõigi nende pardirupsidega peale hakata ning ulatab sulle neli kilo kuldaväärt kraami. Ega sa ka väga hästi ei tea, aga kui kodus koti lahti harutad, hakkab mõte tööle: pardikaeltest osalt puljongit, osalt terriini, südamed külma järgmist pajarooga ootama (soojemal ajal ehk isegi grilliks analoogselt Mari-Liisi kanasüdametele), pugud - noh, need on ka ainus, mida mina ise hinnata ei oska, aga küll ma midagi välja mõtlen. Ja siis see pardimaks - esimene sats pannile niisama nautimiseks, teine sats pasteediks. Ja mitte lihtsalt, vaid koos mustade torbikseentega!
Pardimaksapasteedi tarvis läheb vaja kilokest maksa, pakki taluvõid, sortsu armanjakki (süvenegem veidi - part on ju très très Gascogne, niisamuti kui Armagnac, seega ei hakka pardipasteeti mingi konjakiga rikkuma :-), siis veel mõned tüümianioksad, kaks kena porgandit ja üks sibulake. Soru kõrvalkeevat pardikaelapuljongit võib ka ära kuluda. Ahah ja must pipar ja meresool ka muidugi.
Maksake tahab pannil koos õhukeste porgandilaastude ja sibulaviiludega pruunistamist, et siis leegitamise kallale asuda. See on puhas silma- ja ninarõõm, mis pannilt koos lõbusate armanjakileekidega tõuseb. Kohe tunned, et oled vana kala, proff ja šeff. Seni muidugi, kuni sa oma kulmukarvu ja õhupuhastit ära ei põleta.
Nonii, siis vajab pannitäis maitsestamist ja haudumist, kuni maks ja porgand pehmed ja küpsed. Samal ajal monteerib musjöö K üles hakklihamasina, sest säärast ilu ei sobi ju ometi mingi plastmasskombaini sisse toppida! Madam praeb pannil teisel käel musti torbikseeni, maitsestab needki soola-pipraga ja hakib kärmelt peeneks. Muide, torbikseen näeb pasteedi sees välja justkui must trühvel.
Kui maksasegu läbi massina aetud ja veidi rahunenud, tuleb mängu või, ja palju! Oh neid pasteete, kus väärikas maks on võiga koonerdamise tõttu raisku läinud, tulemuseks kuiv puru, mitte hõrgult määritav pasteet.
Seejärel lähevad hulka hakitud torbikseened, pasteet purki ja külmkappi tahenema. Et donc voilà!
9 kommentaari:
Oi madam, lisaks kadestamisväärsele pasteedile olete te veel ka ühe äärmiselt kauni küüslaugu meisterdanud! Väga kena uus kujundus!Ja veelkord saab kinnitust fakt, et mõni vajab hädasti oma isiklikku väikest mükoloogi, sest seda seent ma raudselt metsast koju poleks toonud.:)
Oi, mina pean seda pasteeti kohe saama. Neid seeni on ilmselt turult hõlpsam leida, kui metsast.
Blogi värskendus on väga paljulubav, jään ootele:)
Oi aitäh, tüdrukud :-) Sai jah siin pisut nokitsetud, loodetavasti toob see mind jälle tihemini blogima ka.
Britt, neid torbikseeni pole ma metsast ise leidnud, antud portsu vedasin turult koju. Aga eks näis, ma tean kuulu järgi üht kohta, kust neid leida võiks, lähen homme vaatama.
Jessas, siit blogist oleks kut kevadepuhangud üle käinud! Nii kaunis küüslaugune uus kujundus ning see pardimaksapasteet on ka muidugi täiesti talumatu ahvatlus!
Jääme siis sageneva blogimise lubadusest kinni haarates ootama mahlaseid (nii verbaalses kui kulinaarses mõistes) postitusi :)
Selle pasteedi peale läheb suu vett nii täis, et midagi öelda on keeruline! Viide trühvlitele on juba liig, ma olen ikka mõelnud, et kunagi lähen peenesse restorani itaalias, kus valgete kinnaste ja apteegikaaluga kelner riivib mulle grammikese seda ferrari hinnaga trühvlit. Paluks selliseid postitusi teha turu lahtiolekuaegadel.
Siblisin kuude kaupa närviliselt blogi vahet. Kirusin, et see Liina nii toimekas peab olema ja mina tühja siiberdama.
Ja nüüd. Jätad nädalakese, paar vahele. Uus kujundus, pardimaks ja torbikseened.
Üleeile tõin metsast neid kilekoti täie(see oli lihtsalt kadetsemiseks)
Tore, et on midagi lugeda jälle. J eks need pärnakad ka jälle varsti turule jõua!
Katrin Pärnust
Kindlasti mõtled midagi välja aga väike ideejupike Sulle siin;) Kunagi vanasti;) sai kanapugudest vorsti tehtud, Läbi hakklihamasina ja natuke liha ka juurde ja maitsed ja soolikasse. Need olid paganama head ahjus küpsetatult. Natuke karuse tekstuuriga;)
Blogi näeb tõesti väga hea välja.
Ilse - kanapuguvorstike kõlab küll väääga vahvalt. Nüüd tuleks vaid soolikaid leida ja siis võiks selle hõrgutise ära proovida küll. Pugu üks igati tore lihatükk ju!
Uhh..ilavool on see sõna mis ma pikalt otsisin. Väike vihje.. et kui neid pardimaksasid ikka palju üle jääb, võiks neid turul ka müüa, ma olen enam kui kindel, et ostjaid oleks murdu!
Postitage kommentaar