Nüüd pean ma tunnistama, et vähe on toiduaineid, mis minu tähelepanu üldse haarata ei suuda. Šampinjonid olid ühed nendest. Ma ei olnud siiani aru saanud, miks need svammilaadsed moodustised supermarketites nii menukad on, miks tellivad inimesed šampinjonidega pitsat ja grillivad suvel sinihallitusjuustuga šampinjone. Samahästi võiks ju pitsa peale või grillile loopida ka sammalt või pesukäsna.
Aga nagu elu on inimest õpetanud: sina ei pea mitte üleolekut ilmutama, sest kohe tuleb karmavõlg ja pissib su botikusse (nagu armastab öelda mu juht ja õpetaja). Ja nii tuli ise omal jalal minu juurde ka karbitäis esimesi Eesti mahešampinjone. Kui ei oleks tulnud, vaataks ma neist siiani kõrgelt üle, aga näed, šampinjonikasvataja ise tõi karbi ja käskis ära süüa. Sellest on juba jupp aega möödas, nii et keegi ei peaks järgnevat kommertstekstiks pidama, seda enam, et kõik järgnevad karbid olen omaenese raskelt teenitud raha eest ostnud. Aga jah, ukse umbusu häärberist šampinjonipõllule avas minule too Mõisakeldri mees.
Vastupidiselt Leedu või Hollandi butafoorseentele on kodumaistel tõepoolest lõhna ja maitset. Kohe lausa niipalju, et üsna sageli ei jõua ma nendega kaugemale kui kiire konsumeerimiseni ja see käib järgnevalt:
Peterselliõli jaoks haki sina peotäis peterselli imepeeneks ja mulju seda saadust veel veidi käte vahelgi, et mahlad oleks valmis õliga ühenduma. Viska peotäis kaussi, lisa soola, musta pipart, rohkelt hääd oliivõli ja tilk sidrunimahla. Carpaccio jaoks viiluta seened õhuõhukeselt ja laota vaagnale, millel silm puhata saaks. Seda viimast seepärast, et nimetet roog saab nii kiirelt otsa, et paari minuti pärast pole muud teha kui tühja vaagnat imetleda.
No ja siis nirista see peterselliõli seentele, lase minutit kümme tõmmata ja asu sööma, võttes iga suutäie peale ka ampsu süümekaid, et siiani selle seenega nii häbematult oled käitunud.
See konkreetne pildiõnnetus sai tehtud jaanuaris esimest korda šampinjonicarpacciot tehes, hiljem pole enam pildistamiseni jõudnudki. Aga ega nimi meest ja pilt rooga riku!
7 kommentaari:
ja ma võtan mitu päeva hoogu, et neid teha.... äkki homme...
Oi kui tore ja lihtne! Kust ma nüüd mahešampinjone saaks. Ma ei julge teistega proovida! :) See botiku nali oli küll päris hea, sul on õpetajaga vedanud vist!
Ilmselt ei olegi siin niivõrd rõhk sõnal "mahe", kuivõrd sellel, et tegu on väikese kasvatajaga, kelle seened veel seenemaitselised on. Või mina ka ei tea. Olen söönud ka tema suuremaid ekspemplare, need on maitsetumad, aga just pisemad nööbid on eriti hääd.
Aga no mis me räägime, küll peatselt ka puraviku aeg saabub ja siis on eriline õnn me õuel ja taldrikul :-)
Kodanikud Golos andsid enne Jaani teada, kuis mets vohab porccinidest ja kukekatest, vot oi heldust kõlas see...
mis omakorda meenutab, et nad ei pidavat muid seeni seal ju söömagi. mul alati meeles, kuidas sa rääkisid, kuidas seal kõik kuuseriisikad metsas justkui ainult sinu jaoks kasvavad :-)
oo jaaaa :)
meie leidsime esimestel aastatel oma Riio vanast aidast shampinjone ja olid ikka head seened küll. Champignon de Paris nagu ta prantsuse keeles kõlab, on ikkagi ajalooliselt olnud kõige väärtuslikum seen. See, mis seene maitsega sai kui teda kunstlikult tootma hakati, on samas liigas küsimus, et kus tomatimaitse sai jne.
Aga tasapisi hakkavad ka tomatid paremaks minema, Hispaania maasikas on täitsa söödav ja arbuusile on maitse sisse tulnud.. Kuni seda seenemaitset leiutatakse, on hea teada et Sadamaturult juba saab.
Postitage kommentaar